esmaspäev, 15. august 2016

Ketšup

See on mul teine aasta, kui ma katsetan ise ketšupi tegemist. Sain sõbralt kasti isekasvatatud tomateid ja vaniku Peipsi sibulaid ja sealt see idee jälle sündis. Kogemusest tean, et tegelikult pole mõtet tomateid enne koorida ja mida kauem lasta segul podiseda, seda tummisem ja sügavam maitse tuleb. Koostisosade puhul võib ka loominguliselt läheneda. Kui laual vedeleb paar sellerivart eilsest bolognese kastme tegemisest ja koriander on rõdul meetriseks puhmaks kasvanud, siis kõik potti. Tulemus peaks enne pudelitesse villimist jääma naturaalne, tomatine, kuid ka parajalt vürtsikas.

2 kg küpseid tomateid
sibul
3 küünt küüslauku
1 tl harissapastat (või paar tšillikauna, paprikat)
lusikaotsaga kaneeli
1sl 30% äädikat
100 g mett (pruuni suhkrut)
soola, pipart
(või muid endale meelepäraseid maitseaineid: nelk, loorber, ingver)
Lõika tomatid tükkideks ja eemalda kõvem varre osa. Tükelda sibul ja küüslauk (tšilli, paprika, varsseller...) ning pane kõik komponendid suurde potti hauduma. Alanda kuumust, maitsesta endale meeldivate maitseainetega ja lase aeglaselt paksemaks podiseda. Aeg-ajalt kontrolli, et kaste põhja ei kõrbeks ja timmi maitset. Vurista segu saumikseriga läbi ja kui tomatiseemned häirivad võib ketšupi enne pudelitesse villimist sõelast läbi pressida.

kolmapäev, 6. juuli 2016

Majonees

Esimest korda sain teada kui lihtne on majoneesi ise valmistada ühel toidukoolitusel restoranis Muuseum. Tänaseks oli meelest läinud nii valmistamise viis, koka nimi kui ka restoran, mida enam alles pole. Kuid sõbrannalt laenatud Ameerika kokandusajaki DIY Recipes tuletas selle jälle meelde.
Eks neid maitsestamise viise on erinevaid, kuid seekord katsetasin sinepi- ja paprikapulbriga.
pool tl sinepipulbrit
pool tl paprikapulbrit
1 munakollane
1 sl veiniäädikat
pool tl soola
1 dl rapsiõli (vüi mõnda muud mahedat õli)

Sega kokku munakollane, sinepipulber, paprikapulber, sool ja äädikas. Hakka tasapisi lisama õli, vispelda, kuni segu pakseneb. Paremini õnnestub, kui kasutada toasooja muna. Olen proovinud majoneesi valmistada ka blenderis aga siis juba suurtemates kogustes.




kolmapäev, 15. juuni 2016

Rabarberimahl

Mina väga magusat mahla ei armasta, seega suhkrut panen vähe. Omakasvatatud rabarbereid ma ka ei koori, vaid tükeldan niisama. Tükid suurde potti, suhkur peale ja valan keeva veega üle. Hommikuks hapukas alkoholivaba rosee valmis.
1 kg tükeldatud rababereid
1 dl suhkrut
2 l keevat kett
(võib lisada ka kaneelikoort või piparmündilehti)




laupäev, 11. juuni 2016

Sume purpurne kanafilee grillil

Jätkan Mill&Mortar maitseainete katsetamist. Purple Haze maitseainesegu juures tekkib kerge segadus. Haze peaks tähendama uduvine, ähmasust, hägu, aga maitseainesegu oma julge tiitliga - NO.1 BBQ Rub, mis justkui peaks tähendama number 1 barbecue maitseainesegu ning maitsega - kerge tulisus, mille annab nii tšilli, ingver kui ka must pipar ootaks midagi selgete piiridega. Maitseainesegu annab aga tõesti kergelt aimatava tulisuse, ehk seepärast siis ka nimi - punakaslilla uduvine.

Muidu suurt kunsti siin jällegi ei ole. Kanafileele valada peale väheke oliivõli, teelusikatäis maitseainesegu, mäkerdada filee kokku ning jätta kaetult umbes tunniks maitsestuma. Selle aja sees jõuab grilli sooja panna, salati tegemisega alustada või muud vajalikku ette võtta. Näiteks maitsetaime peenrast üleliigsed taimed ehk umbrohu välja kitkuda.  

Kui grill on kuum pane fileed restile, alanda temperatuur pea miinimumi peale, kata grill ning grilli mõlemalt poolt 15-20 minutit. Et kanaliha küpsuses kindel olla soovitan teise poole grillimise lõpupoole lihatermomeeter filee paksemasse kohta torgata ning kui sobiv number ees 70-75C peal, siis on valmis. Võta kanafilee grillilt, aseta eelsoojendatud alusele, jahvata peale soola ning lase natuke lihal seista. Serveeri.

Purpurses uduvines on tunda tšilli, tüümiani ja koriandri maitset, värvi annab ja huvitavaks teeb mustsõstra- ja põldmarjapulbrid, ingver ja mustköömned. Jällegi üks maitseainesegu, mis vaba koormavatest toidulisanditest, maitsetugevdajatest ning rõõmustab puhaste maitsetega. Alati võib ju mõistatada, mis valmismarinaadipakendil seal nende võõramaiste nimede taga tegelikult seisab või mida üks või teine E... kombinatsioon varjab. Või siis jätkata veel lihtsamalt: jahvatatud must pipar, õli ja sool ning maitsetaimi peenra pealt juurde. Kes kui palju nüansse tahab.

reede, 3. juuni 2016

Suitsune kana, grillihooaeg

Grillimine on meil kodus suhteliselt traditsiooniline - kindlate retseptide, maitse-eelistuste ja vastutustega, kes mida teeb. Kui perega kokku saame teeme pea alati koos süüa ning siis olen grillimise osas ikka oma vendadele lootma jäänud. Võin küll liha, kala, köögiviljad vms ettevalmistada, kuid grilli valmis seadmine, sellel küpsetamine on ikka jäänud mu vendade ülesandeks. Ja olen sellega olnud väga rahul.

Ainult et nüüd uue gaasigrilliga, mida on nii lihtne kasutada, et olen juba terve nädala katsetanud. Solarises asuva Manuela Maitsete Maagia perenaine Manuela andis hunniku purgikesi proovimiseks ja nii ma neid maitseid ükshaaval ette võtan. Et järgi proovida, mis võimalik ja mis meeldib.
Esimene katsetus algas kanafilee ja Smokey Sally (Mill & Mortar maitseainesegu) purgikesega. Mulle on suitsune paprika grillimisel alati meeldinud ning Smokey Sally just seda on - aromaatne suitsutatud paprikapulber, tähtaniis, tšilli, pune ja paljud teised head maitsed, mille tulemuseks lubatakse jõulist BBQ kogemust. Ette rutates võin öelda, et kana oli tõesti maitsev, mahlane, kergelt suitsune, ning tervisliku tulemuseni oli väga lihtne jõuda.

Sel päeval koju jõudes pärast pikka tööpäeva, millele lisandus veel liivane-juurikane rattatrenn ei olnud tahtmist õhtusöögiga palju jännata. Metsas on nii kuiv praegu, et rajad mis enne olid kergelt läbitavad, siis nüüd vajub ratas hoopis läbi liiva ning kui metsast välja saan, siis olen üleni, vist nii seest kui väljast, tumeda tolmuga kaetud. Ongi hea teistsugune katsumus, kurvide harjutamine küll vähe keerulisem, tasakaal kipub pehmes pinnases kaduma ning libisemist ja kukkumist tuleb rohkem ette.
Aga tol õhtul tekkis päris tore graafik. Jõudsin koju, läksin kööki ja panin kanafilee marinaadi. Marinaadiks siis Smokey Sally maitseainesegu ja oliiviõli. Täpselt nii vähe ja palju ja nii lihtsalt. Võta kanafilee pakendist välja, pane alusele, nõrista peale väheke oliivõli ning lisa üks kuhjaga teelusikatäis maisteainesegu ühe filee kohta ning mäkerda fileed õli ja maitseaineseguga kokku. Kata alusel fileed näiteks toidukilega ning jäta köögilauale umbes tunniks maitsestuma.

Kuna mina olin just trenni lõpetanud, siis järgmiseks oli vaja ratas puhtaks pesta, kett õlitada ja endalt ka tolm maha loputada. Siis grill sooja ning kui see kuum (umbes 5 minuti pärast) saigi panna kanafilee grillile. Keerasin kuumuse kohe peaaegu madalaimale tasemele ning katsin kaanega.

Grillile panin veel ka suvikõrvitsa-, munataime- ja paprikalõigud, neist saab sooja salati. Köögiviljade ettevalmistus: pesta, kuivatada, lõigata poole kuni sentimeetristeks viiludeks, väheke tilgutada peale õli ning valmis grillimiseks. Külma salati jaoks leidsin peenramaalt kress-salatit .

Peenra pealt kress-salatit, üks minu lemmikuid. Kui paljud ütlevad, et salatileht on maitsetu, mis minu arvates pole üldse nii, aga soovitan proovida kress-salatit. See on mõnusalt teravama ning kärtsuma maitsega, lihtne kasvatada ja sisaldab palju kasulikke vitamiine ning mineraale.
Meie lõikame seda pika noaga paari sentimeetri kõrguselt juure pealt. Kui salatipeenar kenasti puhtana hoida, siis saab salatit ka kohe kasutada. Eks natuke peab ikka üle vaatama ega mulda või umbrohtu sisse ei ole sattunud.

Grilli juures 10-13 minuti möödudes keerata kanafilee ümber ning jätkata grillimist. Sama ka köögiviljadega. Küpsenud poolele võib soola jahvatada ning jätkata grillimist veel 10 minutit. Et päris kindel olla, kas kana on küps, siis vajuta lihatermomeeter filee kõige paksemasse kohta ning kui temperatuur 70-75C, siis valmis. Tõsta filee ja köögiviljad grillilt, lase natuke seista ja naudi.

pühapäev, 29. mai 2016

Kodune rabarberikook

Sel nädalal on paaril korral olnud kiiresti vaja miskit peolauale kaasa võtta ning rabarberikook tundus hea variant. Soovisin teha midagi lihtsat ning samas katsetada ka pikkade rabarberiribadega.  Need koogid, mille retseptid leidsin näevad nii ilusad välja, aga retseptid olid üsna keerulised. Ei ole olnud tahtmist kolme erinevat tainast teha. Ja ilm on ka nii ilus olnud, midagi kiiret ja maitsvat.  Niisiis avasin jälle Ida Savi "Saiad, pirukad, koogid" ning leidsin sealt sobiva retsepti, mida natuke muutsin. Ja just on alanud ilus rabarberihooaeg, praegu on rabarber mõnusalt mahlane ja kergelt hapukas ning rabarberit on päris palju :) materjali jagub!

8 ülisuurt muna või 10 L suuruses muna
300 grammi suhkrut
250 grammi jahu (olen teinud nii heleda toortatrajahu kui nisu speltapüüliga, mõlemaga on tulemus väga hea)
3 supilustikatäit tärklist
1 teelusikatäis küpsetuspulbrit
suur peotäis pikki õhukesi rabarberiribasi

Ahi sooja 200C peale. Kata küpsetusplaat küpsetuspaberiga. Kui soovid paksu kooki, siis on sellest kogusest paras ühe plaadi jagu. Kui aga on rohkem kooki vaja, siis tuleb siit kaks õhemat kooki. Vastavalt siis ahjuplaatide arv :)

Vahusta munakollased suhkruga kuni vaht muutub heledaks ja kohevaks. Vahusta teises nõus munavalged tugevaks vahuks. Kolmandas nõus sega kokku jahu, tärklis ja küpsetuspulber. Sõelu kuivained vahustatud munakollastele, tõsta juurde ka kolmandik vahustatud munavalgetest ning sega läbi. Lisa siis ülejäänud vahustatud munavalgesegust ning sega tainas ühtlaseks. Vala taigen ahjuplaadile ning lao peale puhastatud ja õhukeseks lõigatud rabarberid (umbes 0.3-0.5 cm) ühes rivis, vajuta rabarber natuke taigna sisse, aga mitte palju.

Küpseta ahjus 25 minutit, libista ahjuplaadilt puitplaadile jahtuma ning serveeri toasoojalt.

Ja kui koogi tegemise ajal väikest vahepausi vaja, siis vanakooli maius on lihtsalt vastupandamatu ...  :D